Käsitöö ei ole pelgalt oskus või töövõte- see on teekond, mis tihti algab märkamatult. Vahel sünnib see juhuslikust katsetusest, vahel lapsepõlves nähtud näputöödest või lähikondlaste eeskujust. Täna avab ukse Kalmer oma sisemaailma. Inspireerivat lugemist!
Minu teekond käsitöömaailmas sai alguse 2016. aastal – täiesti ootamatult ja samas väga loomulikult. Kõik algas lihtsatest lõikelaudadest, millele maalisin oma esimesed pildid. See oli justkui katsetus, mis paisus vaikselt millekski suuremaks. Samal ajal valmis ka väike partii kõrvarõngaid, puhtalt prooviks. Üllatuslikult osutusid need kohe menukaks – sellest sain esimese tõuke, et äkki on mul selles maailmas koht.
Eesti Vabariigi juubeliaastal sündisid ka esimesed seinakellad. Isa tegi sifferplaadid, mina maalisin ja lisasin numbrid.
Tagantjärele mõeldes oli see hetk, millest algas minu tõeline käsitöölise teekond – tee, mis on toonud mind tänasesse, Kalmeri meistrikoja juurde.
Kas mäletan oma esimest isetehtud eset?
Jah, muidugi. See oli pannilabidas. Mitte just täiuslik, kaugeltki mitte, kuid ta tegi oma töö ära. See ese õpetas mulle, et iga algus võib olla konarlik, kuid kui südames on soov õppida, on kõik võimalik.
Käsitöö – asi, mis kasvab minu peres põlvest põlve
Käsitöö pole minu jaoks midagi juhuslikku ega täiesti iseseisvalt avastatut – see on osa minu pärandist.
Isa oli puidutisler, kes valmistas kauneid ja detailitäpseid mööbliesemeid. Tema kaudu sain esimesed teadmised puidust, selle lõhnast, struktuurist ja võimalustest.
Ema oli loov hing igas mõttes – ta kudus, heegeldas, tikkis, õmbles lapitekke ja valdas lugematul hulgal käsitöövõtteid. Ka vanaema tegeles pidevalt millegi loomisega.
Kasvasin üles maailmas, kus oma kätega tegemine oli sama loomulik kui hingamine. Võib öelda, et meisterdamise armastus on meie peres sügavalt juurdunud.
Mis mind kõige rohkem inspireerib?
Lühidalt – loodus.
Looduse vormid, värvid ja mustrid on ammendamatu inspiratsiooniallikas. Sageli sünnib mõni idee just jalutuskäigul metsas või mere ääres. Teiseks suureks jõuallikaks on inimesed. Hea sõna ja soe tagasiside mõjub nagu tuli, mis annab energiat edasi tegutseda ja luua aina uusi esemeid.
Materjalid ja töövõtted, mis minu käe all ellu ärkavad
Peamisteks kaaslasteks on puit, metall ja tinatraat.
Iga ese saab oma iseloomu tänu sellele, et kõik maalitud detailid teen pintsliga käsitsi. Seetõttu pole kaks toodet kunagi täpselt ühesugused – igaüks on oma näo ja hingega.
Kui kaua valmib üks toode?
Keskmiselt kulub ühe eseme loomisele 3–6 tundi. See aeg sisaldab kõike – alates materjali lihvimisest kuni viimase viimistluskihini. Iga samm on oluline, sest kvaliteet sünnib tähelepanelikest pisidetailidest.
Mis on töö juures kõige keerulisem ja mis kõige nauditavam?
Kõige nauditavam on maalimine.
See on hetk, mil idee muutub värvideks ja vormideks – justkui muutuks mõte käega katsutavaks.
Kõige keerulisemaks pean viimistlemist. See nõuab kannatust ja täpsust, et lõpptulemus oleks kaunis, vastupidav ja vääriks kandmist või kasutamist aastaid.
Kas loon tunde järgi või kavandan täpselt?
Minu tööprotsessis on mõlemat. Mõnikord juhib mind inspiratsioon – lasen hetkel end kanda ja tulemuseks on täiesti unikaalne ese. Teinekord planeerin kõik hoolikalt, et iga etapp toimiks täpselt nii, nagu peab.
Nii sünnib tasakaal loovuse ja läbimõeldud käsitöö vahel.
Mis on käsitöö müümisel kõige olulisem: toode, lugu või inimene?
Minu arvates on kõik kolm võrdselt tähtsad.
Hea käsitöötoode peab olema kvaliteetne ja eriline.
Sellel peab olema oma lugu, mis kõnetab.
Ja tegija peab olema siiras inimene, kelle töö südames sündinud.
Kõik need kokku on põhjus, miks päris käsitöö jõuab inimeste südamesse.
Kuidas soovin, et inimesed minu loomingut tajuksid?
Soovin, et nad näeksid minu loomingus tõelist käsitööd – midagi, mis on sündinud hoole, täpsuse ja austusega materjali vastu. Iga ehe on kordumatu, sama ainulaadne kui inimene, kes seda kannab.
Käsitöö tulevik – kuhu liigume?
Usun siiralt, et käsitöö väärtus kasvab nii Eestis kui ka mujal maailmas.
On tõsi, et turul on palju tooteid, mida esitatakse käsitööna, kuigi need on masstoodang. See teeb päris käsitööliste tee veidi keerulisemaks.
Kuid usun, et inimesed õpivad eristama ja hindama seda, millesse on pandud aeg, oskused ja hing.
Milline on minu unistuste päev käsitöömeistrina?
See on päev, mil minu tööd leiavad tee inimesteni, kes neid päriselt vajavad ja armastavad. Päev, mil saan ausat ja sooja tagasisidet, mis kinnitab, et mu töö kannab väärtust.
See on päev, mis on täis rahulolu, inspiratsiooni ja tänulikkust – sest näen, kuidas minu looming toob rõõmu teiste ellu.
Mine piilu ka Sina neid imekauneid käsitsi maalitud ehteid!
